Sissejuhatus teemasse: lapsed – kellele, miks ja millal?
Miks lapsi saadakse?
“Sest tahetakse, kuna nad on kallid!”
Miks lapsi saadakse?
“Sest loodus nõuab!”
Selles peatükis arutleme selle üle, millal on aeg lapsi saada. Kas ühel hetkel tekib tunne, et nüüd on õige aeg, või ei ole vanem kunagi päriselt valmis lapsi saama, enne kui on lapsevanem?
Füüsiliselt parim aeg saada laps
Naiste viljastumisvõime väheneb vanusega, meeste viljakusele ei ole vanuse mõju nii selge. Naise viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab vähenema pärast 35. eluaastat. Iga ovulatoorse tsükli ajal on rasedaks jäämise tõenäosus umbes 20–25% ja keskmiselt rasestutakse kolme-nelja kuu kestel. Regulaarse kaitsevahenditeta suguelu korral on normaalne rasestuda aasta jooksul. Üle 40-aastasel naisel on rasestumise tõenäosus tsükkel tsükli järel kahanenud viie protsendini.
Seejuures näitavad mitmesuguste uuringute tulemused, et viljatute paaride arv ulatub populatsioonis 15–20%-ni. Seega on viljakus probleemiks igale viiendale-kuuendale perekonnale! Nende andmete põhjal võiks Eestis olla ligikaudu 15 000 – 20 000 peret, kel pole võimalik loomulikul teel lapsi saada.
Viljakaim aeg?
Vaata videot, milles naistearst Külli Erlang räägib naise ja mehe viljakusest ning sellest, millal on viljatus probleem.
Millal on lapse saamiseks vaimselt ja emotsionaalselt parim aeg?
Emotsionaalsel tasandil puudub mõõdetav parameeter otsustamaks, millal täiskasvanul on õige aeg lapsi saada. Mõni naine või mees tunneb, et tema jaoks on õige aeg käes; mõni tunneb, et ei jõuagi kunagi õiget aega ära oodata, ning otsustab tundmatusse hüpata ja kasvada vanemaks; mõni on isiklikel või sotsiaalsetel põhjustel veendunud, et ei soovi lapsi saada.
Emadus ja isadus on valik, mitte vajadus. Teised inimesed, sh vanemad või partner, ei saa kellelegi ette öelda, kas ja millal ta on valmis olema lapsevanem. Üpris ebamõistlikud põhjused lapse saamiseks on igavus, elu või suhtega rahulolematus, kartus kallimat kaotada või ilmajäämishirm (FOMO, fear of missing out).
Teadsin juba väikese tüdrukuna, et soovin emaks saada. Bioloogiliselt olnuks parim aeg lapsed saada kahekümnendates, aga sel ajal panustasin õpingutele, tegin tööd ja reisisin palju. Esimene laps sündis siis, kui olin 31-aastane. Kuna pärast 30. eluaastat hakkab naise viljakus kiiresti vähenema, siis ei tasu lapsesaamist pikalt edasi lükata. Peab arvestama, et vahel võtab lapse saamine veidi rohkem aega ning alati ei lähe elu täpse plaani järgi.
Juba lapsena teadsin, et tahan kindlasti vähemalt kaht tütart. Kuna minu ema sai esimese lapse 20-aastaselt, siis ütles ta mulle alati, et ei tasu kiirustada, ela enne ka oma elu. Igaüks teab ju ise, millal ta on selleks valmis. Teadsin küll, et mida noorem olla, seda kergemini lapsed minu juurde tulevad. Fertiilsus ju vanusega väheneb. Õnneks läks minul laste saamine kergelt: esimene tütar sündis, kui olin 33-aastane, ja teine tütar 2,5 aastat hiljem. Nad tulid minu ellu just õigel ajal, sest olin lõpetanud ülikooli, saavutanud mõned eesmärgid töörindel ja seitse aastat laste isaga koos elanud. Igaühel on õigus valida, millal ja kas ta lapsi soovib. Ja isiklikult arvan, et enne laste tulekut peab olema aega elada ainult endale.
Lapsed võtavad kohutavalt palju energiat. Teadlased on jälginud inimeste õnnelikkuse taset ja laste kasvatamine on eluperioodina üks õnnetumaid. Sellise teadmise juures ei kipu just ülemäära entusiastlikult lapsi tegema. Kuid kui küsida vanemate käest, millal nad tundsid elu jooksul kõige tugevamat õnne või kõige rohkem tingimusteta armastust, siis just laste kasvamise ajal. Kontrastid toovad välja selle tõelise eheduse.
Ma mäletan, kuidas aastaid tagasi noore mehena emale jõulude ajal külla läksin. Meid tuli kokku terve pere: viis venda naiste ja lastega. Ema käis enne suurt õhtusööki töökaaslasele jõulupraadi viimas. Küsisin, miks ta seda tegi. Tuli välja, et naine, kellele ta sööki viis, vajas lähedust ja soojust, mida pakuvad ühtne pere ja lapsed. Tema oli teinud omal ajal sellised valikud, et tal polnud last ega ka elukaaslast. Sel hetkel said pere ja lapsed minu jaoks hoopis teise väärtuse.
Lapsed tulevad siia meid õpetama. Laste saamiseks valmisolekut ei saa hinnata majandusliku seisundi järgi. Laps kasvab ühtmoodi õnnelikult kolmekordses majas äärelinnas ja üürikorteris Lasnamäel, tema jaoks on põhiline, et pere hoiab kokku ja vanemad armastavad nii teineteist kui ka teda. Ma ei tea, kuidas ja millal naistel lapsesaamise geen sisse lülitatakse, kuid meestel on see tugevalt seotud mehestumisega. Täpsemalt vastutustundega. Mees on valmis lapsi saama siis, kui ta on otsustanud vastutada nii oma tegude, sõnade kui ka pere eest. Kahjuks leidub mehi, kes jõuavad sellesse punkti alles elu loojangul või jääb ka sellest ajast puudu.
Siin võiks olla ka sinu arvamus! Kirjuta meile: kerti@digitar.ee või ele-liis@digitar.ee
Ma ei usu, et laste saamiseks on olemas õige aeg. Loomulikult on bioloogiliselt piiritletud aeg, mil see on võimalik, aga elustiilist lähtudes on seegi siiski väga subjektiivne. Võib-olla on minu jaoks olnud parim tugi otsustamaks, millal on õige aeg, järgnev mõte: keegi ei ole päris valmis laste saamiseks. Mõne jaoks on vaja, et oleks majanduslik kindlus, abielu või kaljukindel suhe. Aga minu jaoks oli see lihtsalt seesmine tunne, et nüüd olen valmis.
Kliimaaktivistina tean, et peamine maakera ülekoormamise põhjus on kasvanud inimeste arv. Kuigi Euroopa elanikkond vananeb ja väheneb, on näha, et juba on alanud kliimaränne lõunast. Tulekul on sadu miljoneid inimesi, kes arvuliselt võimalik et duubeldavad Eesti rahvaarvu, esitades väljakutseid meie kultuuriruumile. Kas on jätkusuutlik lapsi saada või tuleks keskenduda kvaliteedile ja näiteks lapsendada piirkondadest, mis saavad kliimakriisis esimesena pihta? Need küsimused peab ilmselt igaüks ise enda jaoks lahti mõtlema.
See ei ole kellegi teise otsustada, kas tahad lapsi. Või kui palju lapsi sa tahad. On täiesti okei valida teisiti. Ma räägin endast ja oma kogemusest. Ja minu kogemus ütleb, et laste saamine muudab maailmavaadet. See muudab seda, mis on elus tähtis, seda, mida sa üldse teha tahad, kuidas sa käitud ja milline eeskuju tahad olla, ning see kasvatab tohutult empaatiavõimet, sest ausalt öeldes on lasteta täiskasvanud sageli enesekesksed ega suuda arvestada maailmaga, kuhu mahub keegi peale nende endi.
Mina kasvasin peres, kus saadi lähisugulastega vanavanemate juures igal aastal jõuludel kokku, samuti jaanipäeval ja muudel ühistel tähtpäevadel. Olen tänulik, et sain oma lapsed ise, muidu oleksin ehk kliinikusse pöördunud või ka lapsendamise peale mõelnud. Lõpuks on mul ju ikkagi viis õde! Mulle meeldib mõte, et ka hilisemas eas ümbritsevad mind nooremad inimesed, kellega olen kokku kasvanud ja kellega on põhjust kokku tulla.
Õnn on see, kui on kellega jagada.
Küsimusele “Lapsed – kellele, miks ja millal?” vastates võib öelda, et laste saamine on väga isiklik otsus ja sellele pole ühtset vastust.
- Kellele? Lapsed on neile, kes soovivad luua perekonda ja on valmis võtma vastutust kasvatada järgmist põlvkonda.
- Miks? Inimesed otsustavad lapsi saada erinevatel põhjustel, nagu soov jätkata oma perekonna pärandit, soov kogeda vanemaks olemist või soov luua tugevaid emotsionaalseid sidemeid.
- Millal? Otsus lapse saamise ajastuse kohta sõltub paljudest teguritest, nagu isiklik valmisolek, karjäär, finantsstabiilsus või isegi bioloogilised aspektid.
Iga inimese elutee on unikaalne, seega on ka nende otsused laste saamise osas väga individuaalsed.
Päriselu
Statistiliselt sünnib Eestis liiga vähe lapsi, rahvuse taastekkeks peaks peres kasvama vähemalt kolm last. Eestis toetatakse sündimust riiklike meetmetega ja on suurendatud toetusi vähemalt kolme lapsega peredele. Sündide arvust oleneb lasteaia- ja koolikohtade vajadus lähitulevikus ning uute lastevanemate ja tööjõu hulk kaugemas tulevikus.
Viimase 20 aasta sünniparameetreid võrreldes on näha, et keskmised näitajad on tõusuteel. Nii on 2020. aastal ema keskmine vanus esimest last sünnitades 28,2 aastat. Ema keskmine vanus lapse sünni hetkel on 30,8 aastat. 2020. aastal oli esimese ja teise lapse sünnitajaid peaaegu võrdselt, kuid leidus ka peresid, kuhu sündis kuues, seitsmes või isegi kümnes laps.
Mis mõjutab sündivate laste arvu?
Sündivate laste arvule avaldab mõju palju tegureid: perekonnaseis, haridustase, elukoht (maa või linn), rahvus, religioon, majanduslik jõukus jne.
Paljudes uuringutes on leidnud tõestust väide, et naiste haridustaseme tõus mõjub sünnituste arvule vähendavalt. Sellest faktorist lähtudes arvatakse, et arengumaade elanikkonna kasv tulevikus pidurdub. Vanusest sõltumata sünnitavad kõige rohkem lapsi põhiharidusega naised, järgnevad keskharidusega naised ning kõige vähem lapsi on kõrgharidusega naistel, kes ka üldiselt alustavad sünnitamist hiljem.
Tähtsaks sünnituskäitumist mõjutavaks teguriks on alati peetud ka seda, kas elatakse linnas või maal. Sageli on elu maal seotud traditsioonilisema elulaadiga. Oletatavasti on maal mõnes mõttes paremad laste kasvatamise tingimused: seal on rohkem ruumi ja looduslähedasem keskkond. Elama asumine suurematesse linnadesse, olgu Tartusse või Tallinna, tähendab üldiselt seda, et osa lastest jääb sündimata. Veelgi halvem on rahvastikuarengu poolt vaadates see, kui naine üldse Eestist lahkub.
Perekonnaseis mõjutab ka noori naisi. Partnerita teismelisi sünnitajaid on väga vähe, esimese lapseni jõuavad üksikemad üldjuhul alles pärast 35. eluaastat.
Abielu ja vabaabielu osakaal
Traditsioonilises ühiskonnas peeti abiellumist sünnitamise eeltingimuseks. Tänapäeval ei ole suures osas arenenud maailmas vallaslaps moraalses mõttes probleem, küll aga võib üksikvanemal olla majandusraskusi. Eestis hakkas abieluväliste sünnituste arv kiiresti kasvama 20. sajandi lõpus ning nüüdseks on abielust sündide osatähtsus vähenenud. Küll aga sünnitavad vabaabielus olevad naised mõnevõrra rohkem lapsi.
Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid
Autorid ja teostus
- Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
- Teksti koostaja ja toimetaja Ele-Liis Kreek
- Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
- Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD
Algmaterjalid
- “Pilte rahvaloendusest”, 2013 – Statistikaamet
- “Sünnid” – Statistikaamet
Pildid ja illustratsioonid