Murdeiga ehk puberteet on ajajärk, mille jooksul lapsest kujuneb mees või naine. See toimub vanuses 9–17 aastat. Murdeeas leiavad aset muutused nii kehakujus kui ka käitumises, soovides ja eelistustes.
Selles eas hakkab noor inimene oma kehasse uut moodi suhtuma, teiseneb ka ta suhe sõprade ja täiskasvanutega. Mõnel lapsel hakkab kasv ja areng kiirenema varem, teisel hiljem. Arengu kiirust mõjutavad pärilikkus, toitumis- ja liikumisharjumused, keskkond, aga ka näiteks sotsiaalsete tegurite järsk muutumine.
Igaüks areneb erineva kiirusega. Vaata ingliskeelset videot sellest, et erinevused on normaalsed.
Murdeiga jaotatakse kolmeks perioodiks.
Murdeea muutused algavad ettevalmistava perioodi ehk eelpuberteediga. Sel ajal muutuvad sugunäärmed aktiivsemaks ning hakkavad kujunema nais- ja meessoole omased sootunnused ehk sugutunnused.
Esmased (primaarsed) sootunnused on kaasasündinud tunnused, mille järgi saab aru, kas tegemist on poisi või tüdrukuga. Siia alla kuuluvad sisemised ja välimised suguelundid.
Teisesed (sekundaarsed) sootunnused on tunnused, mis arenevad välja hormoonide toimel puberteedieas. Siia alla kuuluvad näiteks rinnad, menstruatsioon, häälemurre ja karvakasv.
See on suguküpseks saamise periood ehk puberteet. Murdeeas toimuvaid muutusi põhjustavad hormoonid. Hormoonide mõjul toimuvad järk-järgult muutused kasvus ja kehakujus, muutub naha talitlus ja areneb iseloomulik karvakasv.
Viimases murdeea perioodis toimub organismi funktsionaalne täiustumine ehk lõplik väljakujunemine.
Tüdrukute murdeea algus jääb tavaliselt 8.–13. eluaasta vahele. Selle käigus toimuvad kehaga mitmesugused muutused, näiteks
Vaata ingliskeelset videot tüdrukute muutustest murdeeas.
Poistel algab murdeiga tüdrukutest mõni aasta hiljem ning jääb tavaliselt 9.–14. eluaasta vahele. Poistel murdeeas toimuvad muutused:
Suguelundite suurus ja kuju on igal mehel erinev ning varieerub ka mehel endal näiteks temperatuuri tõttu.
Vaata ingliskeelset videot poiste muutustest murdeeas.
Murdeeas toodetakse peale kasvuhormoonide suguhormoone, mille tõttu arenevad suguelundid, keha hakkab tootma nais- või meessugurakke ja nooruk saab suguküpseks.
Suguline küpsus tähendab, et keha on võimeline järglasi saama. Ema- või isarolliks on valmis inimene, kes on lisaks bioloogilisele valmisolekule küps vaimselt ja sotsiaalselt.
Sugunäärmete tegevuse aktiveerumine põhjustab ka kesknärvisüsteemis suuri muutusi. Need avalduvad eelkõige kiirete meeleolumuutustena, vahelduva nukruse ja rõõmsameelsusena, otsuste tegemises ebapüsivusena ning soovina olla täiskasvanu.
Sugulise küpsemise vältel suureneb huvi vastassoo vastu, arenevad kiindumustunded. Tekib soov näidata end positiivsest küljest, riietuda korrektselt, pesta hoolikalt, end lõhnastada. Sageli püütakse hästi õppida või pööratakse riietumisele ja väljanägemisele rohkem tähelepanu.
Järgmisena on juttu poiste ja tüdrukute sootunnustest.
Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.
Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.
Vajadusel keera mobiiltelefoni vaade risti. Joonist saad suurendada ja vähendada ja sellel klikkida.
Lisaks kasvamisele hakkab peenis aeg-ajalt kõvaks muutuma ehk jäigastuma – tekib erektsioon. Erektsioon võib tekkida iseenesest või erutavate mõtete tõttu. Murdeeas on tavaline, et see tekib siis, kui seda kõige vähem oodatakse, näiteks vesteldes veetleva kaaslasega või seistes avalikus kohas. Erektsioon tekib peenisesse suureneva verevoolu mõjul. Hommikuti on peenise jäigastumine seotud öise suguhormoonide tootmise ja põie täitumisega.
Poiss on saanud suguküpseks, kui munandites hakkavad valmima seemnerakud. Seemnerakud väljuvad koos seemnevedeliku ehk spermaga peenise kaudu kehast. Seda nimetatakse seemnepurskeks ehk ejakulatsiooniks.
Esimene seemnepurse toimub tavaliselt 13–14 aasta vanuses magamise ajal. Kuna seemnevedelik on märg kleepuv vedelik, nimetatakse ejakulatsiooni ka märjaks unenäoks. Murdeeas esineb enamikul noormeestest öösiti iseeneslikke seemnepurskeid ehk pollutsioone. Siit leiad ingliskeelse video “märgadest unenägudest”.
Murdeeas toimuvaid muutusi, sootunnuste arenemist ja talitlust põhjustavad hormoonid. Hormoonid on keemilised ained, mida toodavad sisenõrenäärmed: ajuripats, neerupealised, sugunäärmed jt. Hormoonid kantakse verega kehas laiali ja neil on keha eri kudedele kindel toime.
Enne suguelundite arenemist hakatakse neerupealistes tootma androgeene, mille toimel tekib nii poistel kui ka tüdrukutel suguhormoonidest sõltumatult karvakasv ning mõnikord varase puberteedi tunnusena akne.
Hormoonide eritumist juhib ajus paiknev hüpotalamus.
Tähtsamad suguhormoonid on hüpotalamuses gonadotropiine vabastav hormoon (GnRH) ning ajuripatsis folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeruv hormoon (LH).
Need hormoonid stimuleerivad
Kontrolli oma teadmisi. Avatud kõigile!
Autorid ja teostus
Algmaterjalid
Pildid ja illustratsioonid