Mehe sugurakke nimetatakse seemnerakkudeks, spermideks ehk spermatosoidideks. Kuigi seemnerakk ise on lihtne rakk, on selle tekkimine keeruline bioloogiline protsess.
Seemneraku arengut eellasrakust küpseks spermiks nimetatakse spermatogeneesiks.

Kõigepealt tekivad seemneraku eellasrakud spermatogoonid. Neis nagu kõigis teistes tüvirakkudes on 46 kromosoomi. Spermatogoon läbib mitoosi ehk rakujagunemise, nii et kromosoomide arv (46) ei muutu, ning seejärel tekib primaarne spermatotsüüt. Primaarne spermatotsüüt läbib meioosi ehk rakujagunemise, nii et kromosoomide arv väheneb poole peale (23-ni) kaks korda, ning tekib spermatiid. Spermatiidist kujunevad lõplikud seemnerakud.

Ühest spermatotsüüdist tekib neli seemnerakku.

Spermatogenees sõltub hormoonide – testosterooni, folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriva hormooni (LH) juuresolekust ja kontsentratsioonist ning kestab umbes 70 päeva. Sperme moodustatakse munandite väänilistes seemnetorukestes ja talletatakse munandimanustes.

Seemneraku ehitus

Seemneraku ülesehitust näeb mikroskoobiga. Küpsel seemnerakul eristatakse pea, kaela ja saba piirkonda. Peaosas on akrosoom, milles paikenvad lõhustavad ensüümid – need on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Seemnerakk on liikuv, see saab liikumiseks energiat kaelaosas asuvatest mitokondritest, liikumisvõime tagab sabaosa.

Tervel mehel on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 4% normaalse kujuga seemnerakke, lausa 96%-l võib aga puududa kael või saba, esineda mitu saba või olla ebatavaline peakuju. Siiski on normaalse väliskujuga seemnerakke miljoneid (4% näiteks 50 miljonist on 2 miljonit) – seega on neid piisavalt, et viljastada üks munarakk.

Munarakud hakkavad naise organismis moodustuma juba looteeas, enne sündi. Meestele iseloomulike munandite areng sõltub Y-kromosoomist ja selles asetsevast SRY geenist (sex-determining region on Y). Naiste munasarjad hakkavad aga arenema, kui SRY geen puudub – seega on munandite areng aktiivne ja munasarjade areng passiivne protsess.

Naissoost loote sugunäärmed muutuvad 10.–12. rasedusnädalal munasarjadeks ning toimub aktiivne munarakkude jagunemine. See jõuab kulminatsioonini 6. raseduskuul, kui tüdruku munasarjades on kuni seitse miljonit munarakku.

Säilinud munarakud küpsevad munasarjades, kus need asetsevad folliikulites. Puberteedieas, umbes 12–13-aastaselt algavad tüdruku organismis hormonaalsed muutused, mis aitavad munarakul küpseda ning valmistavad emaka limaskesta ette embrüo kinnitumiseks ja raseduse tekkeks. Folliikuli rakud toetavad munaraku küpsemist ja toodavad hormoone.

Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga, kuigi normaalne menstruaaltsükkel võib kesta 21–35 päeva, kordudes regulaarselt iga kuu.

Faktide võrdlus