1.6 Rasestumisvastased vahendid

Ligikaudu iga viies 15-aastane noor on olnud seksuaalvahekorras ja 18. eluaastaks on iga teine noor alustanud seksuaaleluga. Selles vanuses pole püsisuhe ja rasestumine enamasti eesmärgiks, mistõttu on oluline kaitsta end raseduse ja suguhaiguste eest. Pereplaneerimisest rääkimine ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavuse parandamine aitavad vähendada teismeliste rasedusi, soovimatuid rasedusi ja ohtlikke aborte, vastsündinute, laste ja emade haigestumist ja suremust ning HIV/aidsi jm sugulisel teel levivaid haigusi. Seevastu seksuaalne riskikäitumine, nagu rasedusvastaste vahendite mittekasutamine või suur partnerite arv, võib viidata mitmesugustele probleemidele (nt seoses kodu või minapildiga).

Rasestumisvastased vahendid ehk kontratseptiivid aitavad ära hoida raseduse teket. Tänapäeva ühiskonnas on valdav seisukoht, et igal inimesel peab olema õigus ja võimalus oma laste arvu ja sünnitamise aega planeerida. Seepärast peab ohutu rasedusest hoidumise võimalus olema kättesaadav kõikidele, kes seda vajavad – sõltumata soost, vanusest või mis tahes muust inimesi eristavast tunnusest.

Rasestumisvastaste vahendite tõhusus põhineb munaraku valmimise ja vabastamise (ovulatsiooni) takistamisel, seemnerakkude takistamisel teel munarakuni ja/või viljastunud munaraku emakaseinale kinnitumise takistamisel.

Eri meetodite tõhusust mõõdetakse Pearli indeksiga, mis näitab raseduste arvu ühe aasta jooksul 100 naise kohta, kes meetodit kasutavad. Mida väiksem on indeks, seda väiksem on võimalus seda meetodit kasutades rasestuda. Tavakasutajatele arvutatakse Pearli indeks ümber protsentidesse, millest on lihtsam aru saada. Iga meetodi tõhusust mõjutab ka “tavakasutamine” ja “õige kasutamine”. Inimlikult tuleb ikka ette, et vahendit unustatakse õigel ajal kasutada (vahetada, võtta, peale panna). Lühiajalise hajameelsuse tõttu aga väheneb rasestumisvastase vahendi tõhusus.

Tegelikkuses pole ideaalset rasestumisvastast meetodit olemas, sest igal meetodil on oma eelised ja puudused. Meetodit valides tuleks olla teadlik ka võimalikest kõrvalnähtudest, sest see on peamine põhjus, miks rasestumisvastaste vahendite kasutamine katkestatakse.
Kuna inimesed on erinevad, ei saa öelda, et üks vahend sobib kõigile. Rasestumisvastast vahendit valides tuleb arvesse võtta partnerite arvu (püsisuhe või sageli vahetuvad partnerid), seksuaalvahekordade tihedust (mitu korda päevas kuni kord kuus), kaasuvaid haigusi (diabeet, erivajadus jne), hinnatundlikkust, kohusetunnet jpm.

Abiks valimisel

Eestis saab rasestumisvastase vahendi valimiseks abi noorte nõustamiskeskusest, kus teenus on tasuta ja kättesaadav kõigile kuni 26-aastastele (ka alla 16-aastastele). Keskuste kontaktid:

Ämmaemand Kelli Kade julgustab noori intiimpiirkonnaga seotud küsimustega naistearsti visiidile tulema.

  • Edetabeli järjekord põhineb sellel, kui tõhusalt kaitseb vahend raseduse eest tavakasutamise korral (vahend jäi õigel ajal paigaldamata, ununes jmt).

Tõhusateks rasestumisvastasteks meetoditeks loetakse korrektset kondoomi kasutamist, hormonaalseid meetodeid, emakasisest vahendit ja steriliseerimist.

Füsioloogiline meetod, ebajärjekindel kondoomi kasutamine ja spermitsiidi kasutamine ei ole tõhusad meetodid ning seetõttu on need täiesti ebasobivad neile, kes raseduse korral otsustaksid abordi kasuks.

Katkestatud suguühet (coitus interruptus) ei loeta rasestumisvastaseks meetodiks ning see ei peaks kuuluma haritud inimese teadliku valiku hulka.

Kust leida ravimite kohta õiget infot?

Võimalik, et sulle pakub huvi ka see, kui palju vahend maksab. Toote maksumuse kohta leiad infot SIIT (sisesta otsingusse sobiva ravimi nimetus).

NB! Kui soovid toote infolehte lugeda, siis sisesta ravimi nimetus siia otsingusse:

Barjäärimeetodid

Kondoom ehk “kumm”


Kondoom on õhukesest materjalist “kott”, mis takistab kehavedelike ja seemnerakkude sattumist partneri organismi. See on ainus rasestumisvastane vahend, mis kaitseb nii raseduse kui ka sugulisel teel levivate haiguste eest.

Kondoom avamata pakendis
Rohkem infot

Esimesed kondoomid valmistati linasest riidest või loomapõiest.

Kondoomid olid pikka aega seadusega keelatud. Veel 19. sajandi lõpus olid feministid kondoomide vastu, sest nende kasutamist kontrollisid mehed. Tänapäeval on pöörduvatest meetoditest kondoomi kaasaskandmine ja kasutamine ainus rasestumisvastane meetod, mille korral ka mees saab vastutuse võtta ning mille korrektne rasestumisvastane toime ei sõltu peaasjalikult naisest ja ta kohusetundlikkusest.

Enamik kondoome on libestusega ja neid toodetakse mitmesugustest materjalidest. Seetõttu võib üldistades öelda, et kondoomid sobivad kõigile. Kondoomi kasutamisel meditsiinilised riskid peaaegu puuduvad. Väga harva võib esineda lateksiallergiat, sel juhul võiks kasutada polüuretaanist kondoomi. Ärritust võib nii naisel kui ka mehel tekitada ka kondoomi libestusaine.

Tasub teada

Õlipõhised libestid ja õlid muudavad kondoomi hapraks, näiteks beebiõli hävitab 95% kondoomi tugevusest viie minuti jooksul. Samuti kahjustavad kondoomi maapähkliõli, kookosõli, vaseliin, päikesekaitse- ja kehakreem, mõned vanni- ja massaažiõlid ning mõningad seenevastased tupekaudselt kasutatavad ravimid.

Kondoomi ei kahjusta vesi ega veepõhised libestid, glütseriin ega silikoonlibestid.

Muide, naturaalne latekskumm on biolagunev. Õhukeseks töödeldud kondoomidele on siiski lisatud teisi aineid, mistõttu ei ole need keskkonnasõbralikud. Looduses ei lagune ka lateksiallergikutele mõeldud polüuretaanist kondoomid.

Kondoomi efektiivsus on õigesti kasutades 98% ja tavapärasel kasutamisel u 82%

Põhilised vead, mida kondoomi kasutades tehakse:

  • kondoomi ei kasutata iga vahekorra ajal;
  • suguelundid puutuvad enne kondoomi pealepanekut kokku;
  • suguelundid puutuvad pärast kondoomi eemaldamist kokku;
  • kondoom libiseb pärast erektsiooni kadumist maha;
  • sperma lekib kondoomist peenise väljatõmbamise ajal;
  • kondoom rebeneb;
  • kondoom paigaldatakse ja/või eemaldatakse valesti;
  • kasutatakse aegunud või valesti hoiustatud kondoomi.
Eelised ja võimalikud probleemid
  • kergesti kättesaadav;
  • suhteliselt odav;
  • lisaks rasestumisvastasele kaitsele pakub ainsana kaitset ka suguhaiguste vastu;
  • nii naine kui ka mees saavad vastutada kondoomi olemasolu ja kasutamise eest;
  • mõju viljakusele puudub (st rasestumine on võimalik kohe, kui kondoomi ei kasutata);
  • puuduvad kõrvaltoimed;
  • vajalik ainult seksides (ei vaja eelnevat ettevalmistust);
  • sobib kasutamiseks nii vaginaal-, anaal- kui ka oraalseksi ajal.

Võimalikud probleemid:

  • kondoomi pealepanemine vähendab vahekorra spontaansust;
  • peenise tundlikkus väheneb (tänapäevaste õhukeste kondoomidega on tundlikkuse muutus siiski minimaalne ning võib olla eeliseks, kui vahekorda soovitakse pikendada);
  • kondoom võib maha libiseda või rebeneda (väga harva).

Kust vahendit saab?

Kondoome saab osta e-poest, tavapoest ja apteegist.

Sisemine ehk naistekondoom

Naistekondoom sisestatakse maksimaalselt 6–8 tundi enne vahekorda tuppe ning jälgitakse, et suguti ei satuks kondoomi ja tupe vahele. Juhul kui kondoom surutakse vahekorra ajal liiga sügavale tuppe, tuleb see sõrmedega välja võtta ning kindlasti kasutada lisakaitsevahendit. Naistekondoom on välispidisest kondoomist kallim.

Spermitsiid

Spermitsiid on keemiline aine, mis sisestatakse tuppe, kus see lagundab sinna jõudnud seemnerakud. Eestis on müügil bensalkooniumkloriidi sisaldavad tooted, milles see toimeaine hävitab seemneraku liikumisvõime, lagundades viburi, seejärel laguneb ka selle pea. Vaginaalküünla toime algab pärast tuppe sisestamist 10 minuti pärast ja kestab neli tundi, vaginaalkreemi toime algab kohe ja kestab 10 tundi.

Spermitsiid
Rohkem infot

Spermitsiidi kasutatakse lisakaitsena koos kondoomi või pessaariga (lateksist õhuke kausike, mis asetatakse tupe ülaossa emakakaela ette, Eestis seda ei turustata). Üldiselt ei soovitata spermitsiidi vähese tõhususe (~70-80%) tõttu kasutada ainsa rasestumisvastase vahendina. Selle sage kasutamine võib põhjustada ka ärritust. Vahend võib olla sobiv neile, kes rasestumise korral on valmis sünnitama.

Spermitsiidi tõhusaks toimimiseks ei tohi enne ega pärast vahekorda suguelundeid seebiga pesta. Genitaalpiirkonna puhastamiseks on lubatud kasutada puhast vett või intiimpesuvahendit, mis ei sisalda seepi.

Spermitsiidi ei soovitata kasutada menstruatsiooni ajal ega koos teiste vaginaalsete ravimitega.

Eelised ja võimalikud probleemid
  • kasutatakse ainult suguühte korral;
  • sobib imetamisperioodil, sest mõjub paikselt ning ei imendu verre ega rinnapiima;
  • hormoonivaba.

Võimalikud probleemid:

  • sagedasti kasutades (üle kahe korra päevas) võib põhjustada ärritust;
  • ei tohiks kasutada ainsa rasestumisvastase vahendina, sest on vähetõhus;
  • kasutades tuleb jälgida vahendi sisestamisest kulunud aega.

Kust vahendit saab?

Eestis on apteegi käsimüügis saadaval tupekreem ja vaginaalküünlad.

Eestis saadaval olevad hormonaalsed rasestumisvastased meetodid on

  • A. Kombineeritud rasestumisvastased vahendid: tabletid ehk pillid, plaaster ja tuperõngas;
  • B. Ainult kollaskehahormooni sisaldavad tabletid ehk minipillid;
  • C. Süstitav kollaskehahormooni sisaldav pikaajaline preparaat;
  • D. Postkoitaalsed ehk hädaabi- ehk SOS-pillid.

A. Kombineeritud rasestumisvastased vahendid (pillid, plaaster ja tuperõngas)

Tablettides ehk pillides, plaastris ja tuperõngas on “kombineeritud” kaht sünteetilist naissuguhormooni: östrogeeni (etünüülöstradiool) ja gestageeni (ka progestogeen, progestiin, kollaskehahormoon).

Rasestumisvastase toime aluseks on kolm mehhanismi:
1) hüpotalamuse-hüpofüüsi-gonaadide süsteemis tagasiside blokeerimine, mille mõjul on follikulite areng ja ovulatsiooni toimumine raskendatud;
2) emakakaela lima muutumine paksuks ja viskoosseks, mistõttu seemnerakud ei suuda seda läbida;
3) emaka limaskesta (endomeetriumi) õhenemine, mistõttu viljastunud munarakk ei saaks pesastuda ega rasedus tekkida.

Tänu mitmesuunalisele toimele on need preparaadid ülimalt tõhusad – korrektse kasutamise korral esineb 0,1 rasedust 100 kasutaja kohta aastas. Unustamise ja muude vigade tõttu võib tõhususeks lugeda umbes 91%.

Kui tervisest tingitud vastunäidustused puuduvad, võib tänapäevaseid kombineeritud hormonaalseid preparaate kasutada teismeliseeast menopausini.

Pillid

Tablette ehk pille tarvitatakse üldjuhul järjest 21 päeva ja sellele järgneb seitse pillivaba päeva. Esimene pill võetakse menstruatsiooni esimesel päeval, sest siis annab vahendi kasutamine rasestumisvastase kaitse juba sama tsükli jooksul. Pillivabal perioodil tekib menstruatsioonitaoline vereeritus. Pille tuleb võtta iga päev samal kellaajal, kuid kuni 12-tunnine kõikumine ei vähenda toimet. Üle 12-tunnise hilinemise korral tuleks järgneva nädala jooksul kasutada lisaks kondoomi.

Mõningaid tablette müüakse 28 tableti kaupa – sel juhul on osa tablettidest toimeaineta ning neid võetakse selleks, et vähendada vaba nädalaga seotud unustamist.

beebipillid

Vaata ka, mis on minipillid

Minipille peab kasutama väga regulaarselt, iga päev!

Rasestumisvastane plaaster

Rasestumisvastase plaastri kasutamist alustatakse esimesel menstruatsioonipäeval. Pakendis on kolm plaastrit. Üks plaaster asetatakse iga nädal puhtale kuivale nahale. Seejärel on üks plaastrivaba nädal, mille jooksul tekib menstruatsioonitaoline veritsus, rasestumisvastane toime aga säilib. Plaastri võib panna õlale, turjale, alakõhule, tuharale, aga mitte rindadele. Uus plaaster tuleb asetada eelmisest erinevasse kohta.

rasestumisvastane plaaster

Tuperõngas

 

Tuperõngas asetatakse tuppe menstruatsiooni esimesel päeval samamoodi nagu tampoon – rõngas peab asuma nii kõrgel, et seda kehas ei tunne. Ühes rõngas on toimeainet kolmeks nädalaks. Rõngas on tupes kolm nädalat ja siis tehakse seitsmepäevane paus. Sel ajal rasestumisvastane toime säilib ja tekib menstruatsioonitaoline veritsus. Samal ajal võib tampoone kasutada.

Uus rõngas asetatakse tuppe täpselt samal nädalapäeval ja kellaajal, kui eelmine ära võeti. Kui rõngas peaks ise väljuma, tuleb see kiiresti tagasi panna. Rasestumisvastane toime säilib, kui rõngata aeg pole pikem kui kolm tundi.

tuperõngas
Kombineeritud hormoonvahendite eelised
  • väga tõhus rasestumisvastane toime (>99%);
  • hoiavad ära emakavälise raseduse (sest ei toimu ovulatsiooni);
  • kasutamine pole seotud seksuaalvahekorraga;
  • meetod on pöörduv, viljastumisvõime taastub kiiresti;
  • vähenevad menstruaaltsükliga seotud häired (nt menstruaalvere hulk, premenstruaalne sündroom);
  • menstruatsioon ilmub alati pilli-, plaastri- või tuperõngavabal nädalal ja selle esinemist
    saab vajaduse korral edasi lükata;
  • vähenevad rauavaegusaneemia esinemissagedus, akne ja hirsutism, healoomuliste rinnanäärme haiguste esinemine, healoomuliste munasarjatsüstide esinemine, endomeetriumi- ja munasarjavähi tekkerisk, kolorektaalvähi risk;
  • esineb soodne toime kilpnäärme üle- või alatalitlusele;
  • oletatavalt positiivne toime reumatoidartriidile;
  • väheneb risk haigestuda ägedasse ülemiste suguteede põletikku, sest emakakaela lima
    muutub mikroobidele raskemini läbipääsetavaks.

Nii suguteede põletikud kui ka emakaväline rasedus võivad saada viljatuse põhjuseks – seega aitavad kombineeritud vahendid kaasa viljakuse säilimisele.

NB! Hormonaalsed rasestumisvastased meetodid ei kaitse seksuaalsel teel edasi kanduvate haiguste eest! Selleks on tarvis kasutada kondoomi.

Kombineeritud hormoonvahendite võimalikud probleemid
  • pillide tarvitamist peab iga päev meeles pidama;
  • esimestel kasutuskuudel võib esineda iiveldust, rindade hellust, tursetunnet, meeleolukõikumisi (need pole ohtlikud ja tavaliselt mööduvad kahe-kolme kuu jooksul), sagedasem kõrvalnäht esimesel paaril kasutuskuul on ebaregulaarne vähene veritsus;
  • kombineeritud hormonaalsete meetodite kasutamise riskid on seotud kardiovaskulaarsete haiguste (infarkt, insult), pahaloomuliste kasvajate ja maksahaigustega.

Müüdid: kas pillid teevad paksuks?

Pillide, plaastri ja tuperõnga kaalu suurendav toime ei ole tõendust leidnud. Kasutamise alguses võib esineda vedelikupeetust. Osal kasutajatest kaal väheneb. Kui kõrvalmõjud püsivad ja häirivad, tuleks valida teise koostisega (östrogeendominantne) preparaat.

Kas karvad hakkavad kasvama?

Pillidel pole karvakasvu soodustavat toimet. Uute gestageenidega madaladoosilised pillid mõjuvad soodsalt nahale ja vähendavad meessuguhormoonidest tekkinud probleeme, näiteks aknet.

Kas karvad hakkavad kasvama?

Pillidel pole karvakasvu soodustavat toimet. Uute gestageenidega väikesoodilised pillid mõjuvad soodsalt nahale ja vähendavad meessuguhormoonidest tekkinud probleeme, näiteks aknet.

Kas karvad hakkavad kasvama?

Pillidel pole karvakasvu soodustavat toimet. Uute gestageenidega madaladoosilised pillid mõjuvad soodsalt nahale ja vähendavad meessuguhormoonidest tekkinud probleeme, näiteks aknet.

Kas seksiisu kaob?

Mõnel kasutajal võib veres toimiva meessuguhormooni tase langeda (sest suureneb suguhormooni siduva globuliini hulk). Sel juhul kaasneb iha vähenemisega üldine initsiatiivitus ja jõuetus ning tuleks valida väiksema hormoonisisaldusega pillid või vahetada pillid plaastri või tuperõnga vastu.

Kas hormonaalsed meetodid põhjustavad viljatust?

Tõhusaid hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutades väheneb vajadus abortide järele, ei esine emakavälist rasedust ega funktsionaalseid munasarjatsüste ning väheneb sugulisel teel edasikanduvate haiguste levimise risk ülemistesse suguteedesse – kõik need toimed aitavad kaasa viljakuse hoidmisele.

Kas hormonaalsed meetodid põhjustavad vähki?

Hormonaalseid meetodeid kasutades väheneb mitme vähipaikme tekkerisk. Seos vähiga on minimaalne ja põhjuslik seos pole tõestatud.

Kes ei saa kasutada kombineeritud hormonaalseid meetodeid?

Kombineeritud hormonaalne meetod pole sobiv naistele, kel on

  • probleeme verehüübimisega,
  • insult vm arterit kitsendav haigus,
  • perekonnas esinenud trombe,
  • südamedefekt või südamehaigus, sealhulgas kõrge vererõhk,
  • raskekujuline migreen,
  • rinnavähk,
  • sapipõie või maksahaigus,
  • diabeet,
  • suur ülekaal (kehamassiindeks üle 30).

Kombineeritud hormonaalsed vahendid on saadaval apteegis arsti (perearst, naistearst, noorte nõustamiskeskuse arst) retsepti alusel. Need kuuluvad haigekassa soodusravimite nimekirja. Arst saab korraga välja kirjutada retseptid kuueks kuuks.

 

 

B. Ainult kollaskehahormooni sisaldavad tabletid ehk minipillid

Minipillides kasutatavad kollaskehahormoonid ehk gestageenid on levonorgestreel, noretisteroon, drosperinoon või desogestreel. Eestis on saadaval desogestreeli ning drosperinooni sisaldavad minipillid.

Minipillide rasestumisvastase toime aluseks on

  • emakakaela lima muutumine paksuks ja viskoosseks ning seega seemnerakkudele raskesti läbipääsetavaks;
  • ovulatsiooni pärssimine enamikus tsüklites;
  • endomeetriumi omaduste muutumine nõnda, et viljastatud munaraku pesastumine on häiritud.
beebipillid

Kui minipille kasutatakse nii nagu ette nähtud, on need peaaegu sama tõhusad kui kombineeritud pillid: võimalik on üks rasedus 100 kasutaja kohta aastas.

Kasutamine

Minipillide kasutamist tuleb alustada menstruatsiooni esimesel päeval ning neid tuleb tarvitada pidevalt, iga päev, ilma seitsmepäevase pausita. Tablett tuleb sisse võtta võimalikult samal kellaajal. Kasutamisel pole vanuspiiri – minipille võib kasutada teismeliseeast menopausini.

Minipillide eelised ja võimalikud probleemid
  • minipille võivad kasutada naised, kel esinevad kõrvaltoimed või vastunäidustused kombineeritud preparaatide kasutamisel nende östrogeense komponendi tõttu (nt vere hüübimist mõjutavad haigused, kõrge vererõhk, diabeet, ülekaal, migreen);
  • võib kasutada ka rinnaga toitmise perioodil.

Võimalikud probleemid:

  • neid peab kasutama väga regulaarselt ja iga päev;
  • sage, ebamugav, kuid ohutu kõrvaltoime on vähene ebaregulaarne veritsus; pikemat aega kasutades võib menstruatsioon ära jääda (see pole tervisele ohtlik, aga võib põhjustada asjatut muretsemist);
  • kasutamise alguses võib esineda tursetunnet, iiveldust, akneprobleemi, meeleolumuutusi.
Kes ei saa minipille kasutada?

Minipille ei saa kasutada ägeda või kroonilise maksahaiguse või hiljutise venoosse tromboosi korral.

Kust vahendit saab?
Minipillid on apteegis müügil retseptiravimina (retsepti saab perearstilt, naistearstilt või noortekeskuse arstilt) ning need kuuluvad haigekassa soodusravimite nimekirja.

Implantaat

Kollaskehahormooni saab manustada ka lihasesisese süstina. Rasestumisvastane implantaat paigaldatakse õlavarre siseküljele vahetult naha alla maksimaalselt kolmeks aastaks. Implantaat eritab iga päev vereringesse väikeses koguses naissuguhormoon etonogestreeli.

Implantaat on väga tõhus kasutajast sõltumatu rasestumisvastane meetod: seda kasutades rasestub aasta jooksul vähem kui üks naine 1000-st.

implantaat
Kuidas toimib?

Implantaat aitab rasedust vältida emakakaela lima seemnerakkudele läbipääsmatuks muutmise teel ning pärsib mõnedel naistel ka ovulatsiooni. Implantaadi eemaldamise järel taastub viljakus enamasti 3–4 nädala jooksul. Esimest korda paigaldades võib implantaadi ümbrusse tekkida verevalumeid, hellust või turset.

Implantaadi kasutamise korral võivad menstruatsioonid muutuda ebaregulaarseks, kergemaks, raskemaks või pikemaks. Levinud kõrvaltoime on ka menstruatsiooni lakkamine (amenorröa). See pole kahjulik, kuid seda on enne implantaadi kasuks otsustamist hea teada.

Eelised ja võimalikud probleemid
  • mõju kestab kolm aastat;
  • kasutamine ei katkesta seksi;
  • sobib, kui kasutada ei saa östrogeenil põhinevaid rasestumisvastaseid vahendeid (nt kombineeritud rasestumisvastaseid tablette, rasestumisvastaseid plaastreid või tuperõngast);
  • ohutu kasutada rinnaga toitmise perioodil;
  • viljakus normaliseerub kohe, kui implantaat on eemaldatud;
  • võib vähendada raskeid menstruatsioone või menstruaalvalu.

Võimalikud probleemid:

  • esimestel kuudel võivad esineda ajutised kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, rindade hellus, meeleolu kõikumine;
  • menstruatsioonid võivad olla ebaregulaarsed või katkeda;
  • võib tekkida või süveneda akne;
  • paigaldamiseks ja eemaldamiseks on tarvis teha väike protseduur;
  • implantaat ei kaitse sugulisel teel levivate nakkuste eest, mistõttu tuleb vajaduse korral kasutada täiendavaid rasestumisvastaseid vahendeid (näiteks kondoomi).

Kust vahendit saab?
Implantaat on apteegis müügil retseptiravimina.

D. Postkoitaalsed ehk hädaabi- ehk SOS-pillid

SOS-pille kasutatakse pärast vahekorda, kui see on toimunud rasestumisvastaste vahenditeta, vahekord on olnud vägivaldne või kasutatav meetod on n-ö alt vedanud.

Eestis müüdavad SOS-pillid sisaldavad ainult gestageeni (levonorgestreeli (LNG)) ning on apteegi käsimüügis.

Summaarselt on see meetod 98,5% tõhus.

sos-pill
Kuidas toimib?

SOS-pillides suures annuses sisalduv levonorgestreel (LNG) pärsib või lükkab edasi ovulatsiooni ning muudab emaka limaskesta viljastatud munaraku pesastumiseks ebasoodsaks. Lisaks on oletatud, et see pärsib seemnerakkude, munaraku või embrüo liikumist, mõjutab kollaskeha funktsiooni, pärsib viljastumist ja munaraku pesastumist. 

SOS-pillid ei toimi, kui rasedus on juba olemas (viljastatud munarakk on pesastunud emaka limaskestale). Seega ei ole SOS-pillidel raseduse katkemist ehk aborti esile kutsuvat toimet.

Kasutamine

Ravim tuleb sisse võtta esimesel võimalusel pärast vahekorda, kuid mitte rohkem kui 3–5 päeva hiljem. Toime on seda tõhusam, mida kiiremini pärast kaitsmata vahekorda tablett võetakse. Kui peamise meetodina kasutatakse kondoomi, võiksid hädaabipillid olla varutud tagavaraks.

SOS-pille pole soovitatav kasutada sagedamini kui kord kuus. Kui sagedasem kasutamine osutub vajalikuks või kasutataksegi neid kord kuus, tuleks kaaluda teisi rasedusvastaseid meetodeid (nt pillid, plaaster, tuperõngas, emakasisene vahend).

Eelised ja võimalikud probleemid
  • tõhus meetod, mida saab kasutada pärast kaitsmata vahekorda;
  • vastunäidustuste vähesus.

Võimalikud probleemid:

  • SOS-pillid pole pidevaks kasutamiseks mõeldud meetod!
  • kõige sagedasem kõrvaltoime on menstruaaltsükli häire (veritsus mõne päeva järel pärast tarvitamist või menstruatsioon tavapärasest varasem algus), ette võib tulla ka iiveldust, oksendamist.
Kes ei saa SOS-pille kasutada?

SOS-pillid on vastunäidustatud raseduse, ägeda porfüüria või maksahaiguse korral. Seega meetodi kasutamiseks absoluutseid vastunäidustusi ei ole.

Kui kasutamise ajal on patsient rase ja soovib rasedust edasi kanda, siis seni teadaolevalt pole leitud tavapärasest rohkem väärarenguga laste sündi või probleeme raseduse kulus.

Kust vahendit saab?
SOS-pillid on saadaval apteegi käsimüügis, so arsti retseptita.

Emakasisesed vahendid

Emakasisene vahend on pikaajaline ja tõhus rasedusest hoidumise meetod, mis sobib enamikule naistele, ka neile, kes pole sünnitanud. Tegemist on T-kujulise plastist spiraaliga, mille naistearst viib tupe kaudu emakasse. Paigaldamine kestab lühikest aega, paar minutit, ja võib tekitada veidi valu või ebamugavustunnet. Spiraali toime kestab 3–5 aastat.

 

Kasutamine
Spiraali paigaldab naistearst/perearst. Tavaliselt paigaldatakse emakasisene vahend menstruatsiooni ajal – siis on kindel, et naine pole rase, ning emakakaela kanal on pisut avatud ja protseduur läheb hõlpsamalt. Vajaduse korral saab seda paigaldada ka muul ajal, näiteks rinnaga toitmise perioodil, kui menstruatsioonid pole veel taastunud.

Kas teadsid?

Spiraal pole tampoonide kasutamise korral vastunäidustatud. Pärast spiraali paigaldamist tuleks tampoonide kasutamist vältida vaid esimeste kuude jooksul. Tavaliselt käib naine spiraali asetamise järel paar kuud hiljem naistearsti juures kontrollis, kus vaadatakse üle, kas spiraal on õiges asendis. Visiidil lõigatakse ka spiraali niidid lühemaks.

Vaskspiraal


Kuidas toimib?
Vaskspiraal takistab mehaaniliselt embrüo kinnitumist emakaseinale ning vaseioonid vähendavad seemnerakkude liikuvust.

Vaskspiraali tõhusus on umbes 99%.

 

Vaskspiraal
Eelised ja võimalikud probleemid
  • kasutamine ei nõua meelespidamist;
  • pole seotud seksuaalvahekorraga;
  • viljakus taastub kohe pärast vahendi eemaldamist;
  • sobib ka noortele, kel on probleeme regulaarse rasestumisvastase vahendi hankimisega või vahendi hoidmisega kodus;
  • sobib ka neile, kel on mingil põhjusel vastunäidustatud hormonaalsed meetodid;
  • sobib sünnitanud naistele, kel on tarvis pikaajalist kaitset;
  • sobib hästi ja saab paigaldada rinnaga toitmise perioodil.

Võimalikud probleemid:

  • sobib vaid naistele, kelle seksuaalsuhe on vastastikku monogaamne;
  • pole sünnitamata noorte jaoks esmavalik, sest neil on tavaliselt enam seksuaalpartnereid ja selle tõttu suurem risk sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatuda;
  • vahend ise ei põhjusta suguteede põletikke, küll aga on põletiku teket soodustav ja selle kulgu raskendav asjaolu, juhul kui suguteedesse satuvad haigustekitajad;
  • osal kasutajatel muutuvad menstruatsioonid vererohkemaks ja pikemaks.
Kes ei saa kasutada vaskspiraali?

Vaskspiraali ei saa kasutada naised, kel

  • on kaasasündinud vaheseinaga või kahesarveline emakas;
  • esineb sageli suguteede põletikke või on hiljuti läbi põetud äge väikevaagna põletikuline haigus;
  • on väga vererohked ja valulikud menstruatsioonid;
  • esineb aneemia;
  • on teadmata põhjusel veritsused suguteedest;
  • esineb vaseallergia;
  • on anamneesis bakteriaalne endokardiit või paigaldatud südameklapi protees;
  • on HIV.

Kust vahendit saab?
Vaskspiraali müüakse apteegis arsti (naistearst, perearst, noorte nõustamiskeskuse arst) retseptiga. Vaskspiraal ei ole haigekassa soodusravimite nimekirjas.

Hormoonspiraal

Hormoonspiraali toimeaine on levonorgestreel (LNG), mis toimib emakas. Hormoon on kapslis sellisel moel, et seda eraldub igapäevaselt emaka limaskesta ühtlane kogus (20 μg/24 h). Erinevalt pillidest, plaastrist, tuperõngast ja süstitavast vahendist on hormooni toime eeskätt paikne ehk mõjutab otse emaka limaskesta.

Kuidas toimib?
Rasestumisvastase toime aluseks on levonorgestreeli paikne toime emaka limaskestale, mille mõjul limaskest õheneb ja viljastatud munarakul pole võimalik pesastuda. Kollakehahormooni toimel pakseneb emakakaela kanali lima ja muutub seemnerakkudele raskesti läbitavaks. Ovulatsioon on osaliselt pärsitud.

Sellised mitmesuunalised toimed teevad hormoonspiraali ülitõhusaks vahendiks ja selle rasestumisvastane kaitse on võrreldav steriliseerimisega.

hormoonspiraal
Eelised ja võimalikud probleemid
  • sobib naistele, kes vajavad pikaajalist rasestumisvastast kaitset;
  • enamikul kasutajatest taandub menstruatsiooniga seotud valulikkus, seega on see eelistatud naistel, kes kannatavad vererohkete ja valulike menstruatsioonide all;
  • emaka limaskesta õhenemise tulemusena väheneb menstruatsiooniga erituva vere hulk;
  • viiendikul kasutajatest ei esine menstruatsiooni – see on vahendi oodatav ja soovitud toime;
  • vahendi eemaldamise korral taastub menstruaaltsükkel (ja viljakus) kiiresti, 1–2 kuu jooksul;
  • paksenenud lima emakakaelas takistab lisaks seemnerakkudele võimalike haigustekitajate levimist ülemistesse suguteedesse, aidates sellega kaasa viljakuse hoidmisele;
  • väheneb emakavälise raseduse risk.

Võimalikud probleemid:

  • kuigi levonorgestreeli soovitud toime on paikne, võib esimestel kasutuskuudel esineda süsteemsele toimele viitavaid nähte (nt akne, iiveldus, peavalu, meeleoluhäired, seksuaaliha muutus), kuid need taanduvad enamasti hiljemalt poole aastaga;
  • kuna vahendi mõju emaka limaskestale võtab mõne aja, on teine sageli esinev kõrvaltoime esimesel 3–6 kasutuskuul ebaregulaarne veritsus.
    Kes ei saa hormoonspiraali kasutada?

    Hormoonspiraali ei saa kasutada naised, kel

    • on kaasasündinud vaheseinaga või kahesarveline emakas;
    • esinevad sageli suguteede põletikud või on hiljuti läbi põetud äge väikevaagna põletikuline haigus;
    • on teadmata põhjusel veritsused suguteedest;
    • on ravitud rinnavähki või emakakaela pahaloomulisi kasvajaid;
    • on parajasti aktiivne äge maksahaigus;
    • on venoosne tromboos;
    • on anamneesis bakteriaalne endokardiit või paigaldatud südameklapi protees;
    • on HIV.

    Kust vahendit saab?
    Hormoonspiraali müüakse apteegis arsti (naistearst, perearst, noorte nõustamiskeskuse arst) retseptiga. Vahend on haigekassa soodusravimite nimekirjas.

    Füsioloogiline meetod

    Hormoonivabast naturaalse tsükli jälgimisega seotud rasestumisvastasest meetodist rääkides kasutatakse palju nimetusi: seda kutsutakse füsioloogiliseks meetodiks, abstinentsimeetodiks, “viljakate päevade” meetodiks, naturaalseks pereplaneerimiseks (natural family planning), viljakusteadlikkuse meetodiks, rütmimeetodiks ja kalendermeetodiks. Üldiselt on tegemist rasestumisvastase meetodiga, kus naine jälgib menstruaaltsükli ajal viljakussignaale, et tabada ära ovulatsiooni toimumise aeg ning vältida vahekorda sellele eelnevatel ja järgnevatel päevadel.

    rasestumisvastased vahendid

    Meetodi eelised on füüsiliste kõrvalmõjude puudumine ja võimalus oma keha toimimist tundma õppida, mis tuleb kasuks ka siis, kui on soov rasestuda. Meetodi kasutamise eelduseks on regulaarne menstruaaltsükkel ning kasutaja distsiplineeritus ja motiveeritus.

    Kui füsioloogilist meetodit korrektselt ja järjepidevalt kasutada, on selle tõhusus ideaalis kuni 99%. Meetodi usaldusväärsust vähendavad aga menstruaaltsükli kõikumine, stress jm, ning tavakasutamisel jääb selle tõhusus 76% ümbrusse.

    Päriselus rasestub loodusliku pereplaneerimise kasutamise korral iga viies naine sajast. Seega sobib meetod eelkõige neile, kes rasestumise korral otsustaksid sünnitamise kasuks.

    Loe lisa

    Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli pikkusest olenemata keskmiselt 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Munarakk püsib viljastamisvalmis umbes 24 tundi, seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelised 3–5 päeva.

    Ovulatsiooni hindamiseks ja oma keha kaardistamiseks on kasutatud mitmesuguseid kaudseid märke: basaaltemperatuuri mõõtmist (tõuseb 24 tundi pärast ovulatsiooni), emakakaela lima muutumist klaasjaks ja venivaks (vahetult enne ovulatsiooni) ja luteiniseeriva hormooni määramist uriinist (test muutub positiivseks 26–27 tundi enne ovulatsiooni). Mõned päevad enne kuni mõned päevad pärast ovulatsiooni hoidutakse raseduse vältimiseks suguühtest või kasutatakse kondoomi.

    Pöördumatud meetodid

    Pöördumatud meetodid tähendavad, et nende kasutamine annab eluaegse tulemuse. Sellised meetodid on naistel steriliseerimine ja meestel vasektoomia.

    Kuna eluplaanid võivad muutuda, siis on enne steriliseerimist soovitatav kaaluda sugurakkude külmutamist, juhuks kui aastaid hiljem tekib siiski uue lapse saamise soov.

    Steriliseerimine

     

    Steriliseerimise korral suletakse naise munajuhad. Munajuhad lõigatakse läbi või seotakse kinni (ligeeritakse). See tähendab, et munarakud ei saa seemnerakkudega kokku ning viljastumist ei toimu. Steriliseerimise järel vabanevad munarakud munasarjadest nagu tavaliselt, kuid imenduvad loomulikult naise kehasse.

    naise steriliseerimine
    Vasektoomia

    Vasektoomia

     

    Meeste steriliseerimise ehk vasektoomia käigus suletakse seemnejuhad. Tegemist on kiire ja suhteliselt valutu kirurgilise protseduuriga. Selle tulemusena väljub seemnepurskega seemnevedelik, kuid selles pole seemnerakke.

    Eelised ja puudused

    Pöördumatute protseduuride peamised eelised on kõrge ja püsiv rasestumisvastane tõhusus ning kõrvaltoimete puudumine. Riskid on seotud peamiselt kirurgilise protseduuriga.

    Steriliseerimise kasuks otsustades tuleb teada, et meetod on pöördumatu: munajuhade või seemnejuhade läbitavuse taastamine pole tavaliselt võimalik.

    Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse järgi võib Eestis täisealist teovõimelist inimest steriliseerida siis, kui esineb vähemalt üks neist tingimustest:

    • tal on vähemalt kolm last;
    • ta on vanem kui 35-aastane;
    • rasedus ohustab naise tervist;
    • muud rasestumisvastased vahendid on vastunäidustatud;
    • tal on oht saada raske vaimse või kehalise tervisekahjustusega laps;
    • tema haigus või tervisega seotud probleem takistab lapse kasvatamist.

    opiq.ee ülesanded
    Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!

    Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

    Autorid ja teostus

    • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
    • Teksti koostajad ja toimetajad Ele-Liis Kreek ja Aet Maarja Leberecht
    • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
    • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

    Algmaterjalid

    Pildid ja illustratsioonid