1.8 Sugulisel teel levivad infektsioonid

Oska hoida ennast ja teisi! Unusta piinlikkus ja räägi sugulisel teel levivatest infektsioonidest (STLI)!

Suguhaigus on haigus, mis levib seksuaalse kontakti (oraal-, anaal- ja vaginaalseksi) kaudu.

Lihtsustades võib suguhaigused jagada häirivate tunnuste alusel kaheks:

Põletikku tekitavad:

klamüüdia, gonorröa, trihhomonoos, ureaplasmoos, mükoplasmoos

Haavandeid tekitavad:

süüfilis,
genitaalherpes

Suguhaigusi võib jaotada ka haigustekitaja järgi:

Suguhaigused, mida põhjustavad bakterid:

KLAMÜÜDIA – põhjustab Chlamydia trachomatis
GONORRÖA – põhjustab Neisseria gonorrhoeae
SÜÜFILIS – põhjustab Treponema pallidum
MÜKOPLASMOOS – põhjustab Mycoplasma genitalium

Suguhaigused, mida põhjustavad viirused:

GENITAALHERPES – põhjustab HSV2 (Herpes Simplex Virus 2)

GENITAALTÜÜKAD EHK KONDÜLOOMID – põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV, Human Papilloma Virus)

HEPATIIT – HAV (Hepatitis A virus) põhjustab A-hepatiiti, HBV (Hepatitis B virus) põhjustab B-hepatiiti, HCV (Hepatitis C virus) põhjustab C-hepatiiti

HIV/aids – aidsi ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV (Human Immunodeficiency Virus)

Suguhaigused, mida põhjustavad parasiidid:

TRIHHOMONOOS – põhjustab algloom Trichomonas vaginalis

Haigused, mis EI OLE suguhaigused, kuid mõjutavad kuse- ja suguelundkonda:

BAKTERIAALNE VAGINOOS – põhjustavad mitmesugused bakterid (Gardnerella vaginalis, Bacteroides‘i tüved, Mobiluncus‘i tüved, Mycoplasma hominis ja Ureaplasma urealyticum)
TUPESEEN EHK KANDIDOOS EHK SOOR – põhjustab pärmseen Candida albicans
UREAPLASMOOS – põhjustavad bakterid Ureaplasma urealyticum ja Ureaplasma parvum
KUBEMETÄID – põhjustab kubemetäi (Pthirus pubis)
SÜGELISED – põhjustab sügelislest (Sarcoptes scabiei)

HIV ja AIDS

HIV (Human Immunodeficiency Virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on eluaegne aeglaselt süvenev haigus, mis hävitab keha võimet ise haigustekitajatega (nt viirused ja bakterid) toime tulla.

HIV levib kaitsevahenditeta seksuaalvahekorra ajal, nakatunud verega kokku puutudes ning emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu. HIV-iga võib nakatuda igaüks. See ei ole seotud seksuaalse orientatsiooni või rahvusega.

Sümptomid

Osal HIV-iga nakatunutest tekivad 1–3 nädala jooksul gripile omased sümptomid: palavik, kurguvalu, suurenenud lümfisõlmed kaelal ja kaenla all. Mõningatel juhtudel esineb leetreid meenutav nahalööve. Need sümptomid kaovad nädala või paari jooksul ning seejärel võib kuluda aastaid, enne kui tekivad teisesed haigusnähud. Selle aja vältel võib aga viiruskandja teadmatult nakatada paljusid teisi.

Ennast saab HIV-i eest kaitsta, kui

kasutada kondoomi;
vältida juhuslikke seksuaalsuhteid;
vältida kokkupuudet võõra vere, saastunud süstalde jmt.

Praeguseks on välja töötatud mitmesuguseid kogu elu tarvitatavaid ravimeid, et HIV-iga suhteliselt normaalset elu elada ja haiguse süvenemist takistada. Ravita kujuneb HIV-ist välja aids.

Mis on aids?

Aidsi (Acquired Immune Deficiency Syndrome) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk HIV. Nakatumine toimub sugulisel teel, vere kaudu ja emalt lootele. Aidsi ei saa nakatuda õhu, toidu, vee ega asjade kaudu. Viirus paikneb organismis veres, spermas ja tupesekreedis. Nakatumiseks ei piisa sellest, et need vedelikud satuksid nahale, viirus peab vigastatud limaskestade või naha kaudu verre jõudma.

HIV-i diagnoositakse vereanalüüsi abil. Kuna organism hakkab HIV-i antikehasid tootma alles siis, kui nakatumisest on möödas 10 nädalat, on testimine mõistlik umbes 10–12 nädalat pärast võimalikku kokkupuudet haiguskandjaga. Muide, HIV on nakkav juba enne diagnoosi saamist!
HIV-nakkuse olemasolu ei saa tuvastada ka vastsündinutel ning kuni 1,5-aastastel lastel.
HIV-i suhtes testimine ja nõustamine on Eestis tasuta.

Sobiva testimiskoha leiab siit

Vaata videot, kuidas õigesti kasutada kondoomi: