3.3 Implantatsioon

Implantatsiooniks nimetatakse embrüo pesastumist emaka sisepinna kihti ehk endomeetriumisse, et embrüo saaks emaka sees edasi areneda ja tekiks rasedus. Embrüo pesastub 5.–6. arengupäeval. Implantatsiooniks on tarvis, et nii embrüo kui ka endomeetrium oleksid õiges arengufaasis ning omavahel molekulaarsel tasemel n-ö suhtleksid.

5–6 päeva vanune embrüo on arenguga jõudnud blastotsüsti staadiumi. See tähendab, et embrüo rakud on eristunud ehk diferentseerunud ning moodustanud rakkude sisemise massi (ICM, intracellular mass) ja rakkude välise kihi ehk trofektodermi. Rakkude sisemine mass sisaldab spetsiaalseid tüvirakke, millest areneb tulevikus laps, ning väline kiht paneb aluse platsentale ja lootekestadele.

Enne pesastumist peab embrüo välja pugema end ümbritsevast kestast (zona pellucida). Arvatakse, et kui zona pellucida on liiga paks, siis on embrüo väljakoorumine (ingl hatching) keerukas ning see raskendab implantatsiooni.

Implantatsiooni edukus sõltub embrüo kvaliteedist. Üldiselt geneetiliselt ebaterved/elujõuetud embrüod ei pesastu või katkeb neist tekkinud rasedus varases staadiumis. Rakkude jagunemise ajal võib tekkida kromosoomanomaaliaid, mis tähendab, et raku sees olev kromosoomide arv ei ole korrektne või on muutunud kromosoomide ehitus. Üheks põhjuseks, miks embrüol võib selliseid muutusi esineda, on ema kõrgem vanus.

lmplantatsiooni ajal paigutab embrüo end endomeetriumi pinnale. Seejärel kinnitub blastotsüst tugevamalt endomeetriumi rakkude vahele. Implantatsioonis osalevad nii embrüo kui ka emakapoolsed molekulid, nagu integriinid, kadheriinid, kollageenid ning endopeptidaasid ja metalloproteinaasid.

Endomeetrium on isetaastuv kude, mis iga menstruaaltsükli ajal paljuneb, diferentseerub ning juhul kui munarakk ei viljastu ning embrüo ei kinnitu, siis laguneb ja eraldub menstruaalverena. Endomeetriumil on raseduse tekke ja selle toetamise juures suur roll.

Naisel on elu jooksul ligikaudu 400 menstruaaltsüklit, millest võib tekkida rasedus. Igakuist raseduseks valmistumist ning emaka limaskesta paksenemist reguleerivad hormoonid östradiool ja progesteroon. Endomeetriumi arengus eristatakse kolme faasi:

  • proliferatiivne, mille kestel emaka limaskest pakseneb;
  • sekretoorne, mille kestel viljastunud embrüo pesastub;
  • menstruaalfaas, mille kestel väljuvad viljastumata munarakk ja endomeetriumikude menstruaalverena.

Endomeetrium on embrüo kinnitumise suhtes vastuvõtlik ainult 2–4 päeval kuus. Regulaarse 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub munaraku ovulatsioon 12.–14. päeva vahel. Munarakk saab ovulatsiooni (umbes 24 tunni) järel viljastuda 24 tunni jooksul ning embrüo pesastumine võiks sellisel juhul toimuda blastotsüsti staadiumis (5–6 päeva pärast viljastumist). Seega toimub embrüo implantatsioon umbkaudu menstruaaltsükli 19.–22. päeval. Seda perioodi nimetatakse implantatsiooniaknaks. Kui implantatsiooni ei toimu, siis endomeetrium laguneb ja järgneb menstruatsioon.

 

Huvitav fakt

Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode.

Huvitav fakt

Embrüo hindamine kliinikus

Tavaliselt viljastub laboritingimustes 75–80% munarakkudest. Embrüoloogid valivad emakasse siirdamiseks kõige parema embrüo. Valiku tegemiseks hindavad nad embrüo kvaliteeti: vaatavad selle kuju, rakkude arvu jmt ning panevad sellest lähtudes “hinde”. Blastotsüsti korral koosneb hinne kolmest osast:

  • kvaliteedi number 1–5(6) (neist 4 ja 5 on kõige paremad);
  • rakkude kogus ja suurus embrüo sisekihis A–C (näiteks A tähistab suuri ja ilusa kujuga rakke);
  • rakkude kogus ja suurus embrüo väliskihis A–C (näiteks A näitab, et rakkude arv ja ühtlus on maksimaalne).

“Parim embrüo” on seega hindega 4AA või 5AA.

Sugurakkude areng

Vaata ka peatükki sugurakkude arengust.

Embrüo areneb beebiks

Inimese viljakus

Vaata ka peatükki viljakusest ja selle hoidmisest.

opiq.ee ülesanded
Kontrolli oma teadmisi! Avatud kõigile!

Autorid, retsensendid ja kasutatud materjalid

Autorid ja teostus

  • Täname kõiki spetsialiste, kes on panustanud Viljakusest.ee digiõpiku loomisse!
  • Teksti koostaja Karin Rosenstein, Next Fertility Nordic kliiniku juhataja
  • Teksti toimetaja Ele-Liis Kreek
  • Tehniline teostus ja graafika valik Kerti Alev
  • Infot kontrollis dr Liisa Viirmaa, NovaVita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst, MD

Pildid ja illustratsioonid